9.02 Tarbatu töötuba

Vanakaru loengut pidamas

Vanakaru loengut pidamas

Täna 9.02 toimus  Kastanis Noor-Eesti Loomekeskuses järjekordne Tarbatu töötuba.  Sedakorda õpetasid Vanakaru, Kaspar, Merlin ja Susa kuidas musterdada sõlge. Alustuseks pidas Vanakaru kerge loengu kus andis ülevaate hoburaudsõlgede ajaloost.  Kõneldi  erinevatest sõlgedest, nende kujust, nuppudest ja mustrikirjadest. Näidati kuidas sõlge kinnitada rõivale.  Huvilised samal ajal hoolega kirjutasid ja joonistasid mustreid.  Tutvuda sai kohapeal ka Vanakaru ja Merlini tehtud sõlgedega ning  Kaspari pildistatud arheoloogiliste leidude fotodega. Peagi läks aga tööks. Igaüks valis omale meelepärase sõletooriku-kokku sai valida kolme eri suuruse ja   mitmete erineva vitsaläbilõikega sõlgede vahel. Enne kui  sai asuda mustrit sõlele lööma tuli teha pisikene proovitöö metallijupil ning kavandada sõlele muster.  Peagi kajas ruum haamrilöökidest. Punslikirja löömisega saadi eduliselt hakkama ja edasi  võis juba  suunduda  sõlele nuppe ja nõela valima. Nuppe oli palju- kokku vast oma kümmekord varjanti mille hulgast meelepärane leida. Populaarsed olid ümmargused nn moonikujulised nupud.  Niipea kui sõlgede nupud kirjatud  tuli nad ka joota sõlele külge. Nii mõnigi proovis seda tööd ka ise teha.  Nüüd jäi üle vaid sõlg poleerida ja nõel külge keerata. Poleerides tahtsid mõned sõled käia ja sõrmede vahelt plehku panna:) Kõik sõled  said omale peale mõnusalt erineva mustrikirja. Mõni punslikiri oli arhailisem teine jällegi oma mõtte järgi tehtud.  Eriti usinad said valmis koguni 3 sõlge. Nüüd saavad kõik suvised  särgid ja talvised sallid ilusti kinnitatud.

Targad teavad kõnelda, et sõlgedega on rõivaid kinnitatud juba üle 3000 aasta. Varasemateks peetakse Vahemeremaades II. aastatuhande lõpul e.m.a. rõivakinnitusnõelte arengu tulemusel tekkinud esimesi kaarsõlgede vorme.  Kui algselt oli tegu vaid praktilise esemega millega oma rõivaid kinnitada siis peagi omandas sõlg ehte funktsiooni ja sõle populaarsus kasvas ja kasutus levis. Provinstiaalrooma mõjualal  võeti u kaks tuhat aastat tagasi kasutusele esimesed hilisematele hoburaudsõlgedele sarnanevad esemed[i] . Teada on, et  ühed varasemad  Eesti hoburaudsõled pärinevad Virumaa tarandkalmetest. 8-13.saj. oli Eestis hoburaudsõlgede õitsenguaeg aga neid kanti kuni u 17.sajandini. Arheoloogid on teinud tublit tööd ja leidnud päris palju sõlgi millest hästisäilinu ning terved pärinevad laibamatustest või peiteleidudest. Katkiste leidude puhul võib tegu olla tahtliku lõhkumisega või põletusmatusega.

Sageli tuntakse huvi, et kas oli ka vahet meeste ja naiste sõlgede vahel või mida tähendasid erinevad mustrikirjad ja kuidas ikkagi siis sõlge kantakse-kas nupud üleval või all. Kuna varasemad kandjad on juba u 1000 ja enam aastakest mullas ja kuidagi vastata ei saa siis mustreid tõeselt lahti lahata on võimatu. Leiumaterjalis ei saa teha ka selget vahet naiste ja meeste sõlgede vahel-teinekord küll  me teame, et leid kuulus mehele või naisele kaasas olevate teiste esemete järgi aga sellele vaatamata kandis mõlem sugu laias laastus samu sõlgi valdavalt sest tegu oli ikkagi igapäevase  rõiva kinnitusvahendiga. Teada aga on see, et kanti sõlge nii, et sõlenupud olid üles poole keeratud-antud järeldus on tehtud lähtuvalt leiumaterjalist.

FOTOD:

http://public.fotki.com/meril6vi/902-tarbatu-sle-mus/


[i] H. Pauts Lääne –Eesti Hoburaudsõled( 8-13.saj.) diplomitöö

Advertisements
Rubriigid: TÖÖTOAD. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s